2011. aastast kehtib Eestis kõrvuti kaks eraisiku investeerimistulu maksustamise süsteemi:
-
tavasüsteem (juhul kui kasutad ainult väärtpaberikontot), mille järgi tuleb deklareerida kõik
väärtpaberitega tehtud müügitehingud;
-
investeerimiskonto süsteem (juhul kui kasutad väärtpaberikontot ja investeerimise jaoks mõeldud
arvelduskontot ehk investeerimiskontot), mille järgi tuleb deklareerida ainult kontol tehtud rahalised sisse- ja väljamaksed.
Väärtpaberitulu võid deklareerida ka mõlema süsteemi järgi.
Tavasüsteemi kasutades deklareeritakse kõik aasta jooksul väärtpaberitega tehtud müügitehingud. Tulumaksukohustus tekib
siis, kui oled saanud kõigi müügitehingute lõpptulemusena kasumit. Tulumaks tuleb tasuda järgmisel aastal esitatava
deklaratsiooni alusel (näiteks 2023. aastal tehtud müügist saadud kasumilt tuleb tulumaks tasuda 2024. aastal esitatava
deklaratsiooni alusel). Kui kokkuvõttes oled aasta jooksul jäänud aga kahjumisse, võid selle järgmisse aastasse edasi kanda.
Realiseeritud tulust võid tavasüsteemi järgi maha arvestada teenustasud, kuid mitte haldustasusid.
Investeerimiskonto süsteemi kasutades deklareeritakse investeerimiskontona märgitud pangakontole tehtud
raha sisse- ja väljamaksed, mitte väärtpaberitehingud. Korraga võib kasutada ka mitut investeerimiskontot mitmes pangas.
Maksukohustus tekib alles siis, kui kõikidelt investeerimiskontodelt tehtud väljamaksete summa ületab kõikidele
investeerimiskontodele tehtud sissemaksete summat.
Kasum või kahjum võib tekkida üldjuhul kahel viisil.
-
Väärtpaberit müües:
Kasum või kahjum = müügihind – müügikulud – soetamismaksumus
-
Väärtpaberit vahetades:
Kasum või kahjum = vahetatava väärtpaberi soetamismaksumus – vahetuse teel vastu saadud väärtpaberi turuhind
Soetamismaksumuseks loetakse kõiki investori poolt vara omandamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulusid.
Erineva hinnaga ja erineval ajal soetatud samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse arvestamiseks kasutatakse FIFO
meetodit (esimesena ostetu müüakse esimesena) või kaalutud keskmise meetodit. Väärtpaberitehingust saadud kasumist saab
maha arvata sama või eelmiste aastate väärtpaberikahjumi. Kahjumit saab edasi kanda tähtajatult, aga seda ei ole võimalik
pärandada, kinkida, müüa jne.
Ei, sellisel juhul ei pea neid vahetusi deklareerima ega vahetust tehes tulumaksu tasuma.
Kuna andmeid edastades ei ole võimalik eristada, kas kasutad tavasüsteemi või investeerimiskonto süsteemi, jõuab see info
Maksu- ja Tolliametini automaatselt.
Deklaratsiooni täites vaata üle, et punktides 6.1 ja 8.2 ei oleks automaatselt lisatud ühtegi tehingut – investeerimiskontot
kasutades peavad need väljad olema tühjad. Kui seal siiski on andmed Sinu Eesti või mõne muu riigi väärtpaberite
võõrandamise kohta, siis kustuta need sealt.
Lisaks vaata Maksu- ja Tolliameti deklaratsioonis üle punkt 6.5, kus tuleb kinnitada, et Sul on investeerimiskonto,
ning kontrollida, kas Sinu raport on deklaratsioonis olemas.
Investeerimiskonto on arvelduskonto, mida kasutatakse ainult investeerimiseks ja finantsvaraga tehingute tegemiseks.
Kui juhtub, et teed investeerimiskontolt mõne üksiku ülekande näiteks e-poes makstes, ei ole sellest midagi hullu.
Tulevikus investeerimiskonto raportit täites märgi see tehing lihtsalt väljamaksena. Juhul kui keegi kannab Sinu
investeerimiskontole näiteks kogemata raha, märgi see investeerimiskonto raportis sissemakseks. Raport tuleb tulude
deklareerimise perioodil tavapäraselt saata Maksu- ja Tolliametile. Edaspidi püüa lihtsalt olla tähelepanelikum.
Sellest ei ole midagi hullu, investeerimiskonto raporti saad saata ka tagantjärele. Selleks võta ühendust Maksu- ja Tolliametiga.
Sa ei saa seda paraku enam ise muuta. Abi saamiseks helista meile numbril 613 1606 (tööpäeviti 9–17).
Investoril võib olla nii ühes pangas kui ka eri pankades mitu väärtpaberikontot.
Kui kasutad väärtpaberikontoga investeerimiskontot, täida investeerimiskonto raport igas pangas eraldi ning edasta Maksu- ja
Tolliametile.
Kui kasutad ainult väärtpaberikontot, kajastatakse need tehingud Maksu- ja Tolliameti deklaratsioonis punktides 6.1 ja 8.2.
Sellisel juhul vaata üle, et kõikides pankades tehtud tehingud oleksid kajastatud korrektselt.
Finantsvara soetamise ja võõrandamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulu käsitatakse investeerimiskonto
sissemaksena, kui seda kulu ei ole tehtud sissemakse arvelt. Kulusid arvestades lähtu reeglist, et sissemakse arvelt tehtud
kulusid ei või uuesti sissemaksena deklareerida.
1. näide
Investor A investeerimiskontol on 0 rahaühikut ja sissemaksete jääk on 0 rahaühikut. Ta kannab oma investeerimiskontole 228
rahaühikut. Tema investeerimiskontol on nüüd 228 rahaühikut ja sissemaksete jääk 228 rahaühikut.
Ta ostab ASi ABC aktsiaid 225 rahaühiku eest ja maksab oma investeerimiskontolt tehingutasu 3 rahaühikut.
Sellisel juhul ei ole lubatud tehingutasu sissemaksena deklareerida, sest ühte ja sama summat ei tohi käsitada sissemaksena
kaks korda.
2. näide
Investor B investeerimiskontol on 228 rahaühikut ja sissemaksete jääk on 200 rahaühikut. Ta teeb oma investeerimiskontolt
väljamakse 200 rahaühikut. Tema investeerimiskontol on nüüd 28 rahaühikut ja sissemaksete jääk 0 rahaühikut.
Investor kannab investeerimiskontole 200 rahaühikut juurde.
Ta ostab ASi ABC aktsiaid 225 rahaühiku eest ja maksab oma investeerimiskontolt tehingutasu 3 rahaühikut.
Sellisel juhul on lubatud tehingutasu sissemaksena deklareerida, sest tehingutasu summat ei ole varem arvestatud sissemakse
osana.