Pettustest hoidumine

2. Investeerimispettus

Hea meelde jätta, kui ulmetootlust lubatakse, siis on ka risk ulme. Investeerimispettused, krüptopettused ja püramiidskeemid rõhuvad ennekõike tugevatele emotsioonidele ja inimlikele nõrkustele. Petturite eesmärk on ohvrit konksu otsas hoida ja isegi kui ta muutub kahtlustavaks, siis ta ümber veenda.

• Ohver näeb sotsiaalmeedias tulusa investeerimisvõimaluse reklaami. Ta täidab ankeedi, peagi võetakse ühendust ja selgitatakse võimalust lähemalt. Armupettuse korral võib investeerimisvõimalusest rääkida keegi, keda ohver kohtas kohtinguäpis.
• Pettur palub investeeritava summa kanda kontole (näiteks krüptoplatvormil), mis on tegelikult petturite kontrolli all. Ülekandeid võidakse paluda teha välismaa kauplemisplatvormi kaudu. Ohvril võidakse paluda avada võltsplatvormil konto, autentides end isikut tõendava dokumendiga. Nii saadakse ka ohvri isikuandmed.
• Järgmisena võtab pettur ühendust ja näitab kasumit (summa on tublisti kasvanud) ning ärgitab tegema uusi makseid, et kasumit veelgi suurendada. Eesmärk on tekitada ohvris hasarti, näiteks palub ta teha ülekande väga spetsiifilisel kellaajal, oodata mingeid kirju või liikuda veel tulusamale tasemele. Püramiidskeemis on rõhk uute investorite värbamisel. Sageli lubatakse kõrget intressi riskivabalt.
• Kõik muutub, kui ohver tahab raha välja võtta: kontakt katkeb või küsib pettur lisatasu, näiteks teenustasu, tulumaksu tasumist jne. Pettur võib pakkuda tasulist õigusabi kaotatud raha tagasisaamiseks ning nõustumise korral algab uus pettuste ring.

Kuidas investeerimispettust vältida?

• Tee väike taustauuring. Guugelda ettevõtet ja inimest (aadressil google.com ka pilte), kes investeerimisvõimalust pakub. Ole tähelepanelik, sest pettur võib kasutada väga detailset valeidentiteeti. Krüptoskeemidest saad ülevaate lehelt www.chainabuse.com. Püramiidskeemide kohta leiab otsinguga sageli finantsregulaatorite hoiatusi.
• Aruta asja mõne tuttavaga. Pettur võib paluda hoida „võimalust“ salajas või juhendada millist eksitavat informatsiooni tuleb kasutada pangapäringutele vastamiseks ja on väga osav illusiooni looma. Enne otsuste tegemist lase sõbral asi kõrvaltvaataja pilguga üle vaadata.
• Suhtu kriitiliselt pakkumisse, mis on liiga hea, et olla tõsi. Mõtle enne, kui tegutsed ja oma andmeid avaldad – kas Sa tavaolukorras käituksid selliselt?
• Ära luba petturil paigaldada oma arvutisse tarkvara, mis võimaldab Sinu arvutit eemalt kontrollida.

3. Helistamispettus

Saad kõne numbrilt, mille helistajana kuvab nime Swedbank või võõralt numbrilt, kus helistaja tutvustab end pangatöötajana, politseinikuna jne ning palub abi, et kahju ära hoida.

Lisaks klassikalistele helistamispettustele levivad tänapäeval AI ehk tehisintellekti tehtud kõned (deepfake'id) ning need võivad olla tavakõnest eristamatud. Kui võõra numbri ja hääle puhul on lihtne pettusest aru saada, siis deepfake'i puhul teesklevad petturid, et helistaja on näiteks keegi lähedane, olgu selleks laps või sõber, kes palub kiiresti raha. Kusjuures telefoni teel on sisuliselt võimatu eristada, kas see hääl on loodud tehisintellektiga või on teisel pool toru päris inimene. Kasuks tuleb mõni varem kokku lepitud salasõna. Selliseid helistamispettusi tuleb Eestis veel väga vähe ette, kuid mujal maailmas on need üha rohkem levima hakanud.

• Pettur rõhub kiirusele – tegutseda on vaja kohe, sest muidu võib raha kaotada.
• Ta ärgitab tegutsema: oma andmeid andma või lubama oma seadmesse programme laadida.
• Pettur saab ligipääsu ohvri kontole ja rahale: kantakse ohvri kontolt raha ära, võetakse tema nimel kiirlaene, ohver viib ise raha petturitele (näiteks „politseioperatsiooni“ käigus).

Kuidas helistamispettust vältida?

• Pank ega politsei ei palu kunagi oma kontolt raha võtta selleks, et tuvastada kellegi ebaseaduslik tegevus. „Politseioperatsiooni“ korral lõpeta kõne ja võta ühendust päris politseiga.
• Pangad ja riigiasutused ei palu klientidel kunagi telefoni teel isiklikke paroole/koode sisestada.
• Katkesta kõne kohe, ära jää petturiga vestlema. Ei tohiks midagi vastata, sest kõnesüntesaator õpib igast sõnast, mille vastu annad. Ja igast infokillust, mille enda kohta annad.
• Ära jaga kellegagi oma pangaandmeid: kasutajatunnust, kaardiandmeid, PIN-koode. Pank ei küsi neilt Sinult mitte kunagi!
• Ära luba paigaldada oma arvutisse tarkvara, mis võimaldab arvutit eemalt üle võtta (näiteks AnyDesk või TeamViewer).
• Lepi oma pere ja lähedastega kokku salasõna, mille abil saab vestluses kinnitada, et tegemist on päriselt Sinu lähedasega ja mitte petturiga.

4. Maksetega seotud pettused

• Kauba eest tehtud ettemaksed. Sageli on tegemist internetis tehtud välismaksega sõiduki, elektroonika või sidevahendi müüjale.
• Posti- ja kulleripettus. Ohvriks satuvad inimesed, kes tellivad internetist või müüvad internetis eraisikutele asju. Ohvrile saabub SMS, et talle on saabunud pakk, aga tuleb tasuda tollitasu, ning lisatud on link. Või võetakse müüjaga näiteks FB Marketplace’is ühendust ning antakse link, kuhu tuleb lisada andmed, et kaup kulleriga saata. Lingi kaudu kogutakse andmeid, et ohvri kontolt raha ära kanda.
• Internetist leitud soodne laenupakkumine. Kannatanuks on tavaliselt inimesed, kes krediidiasutuse silmis laenuvõtjaks ei kvalifitseeru. Laenu abil loodetakse välja pääseda kiirlaenude ringist või parandada elujärge. Laenu saamiseks tuleb teha teenustega seotud makseid.
• Pärandipettus. Ohvrile teatatakse, et ta on saanud suure päranduse inimeselt, kellega tal pole varem olnud ühtegi kontakti. Pärandi kättesaamiseks tuleb teha teenustasudega seotud makseid. Sarnased on loteriipettus, annetuspettus jne, milles teavitatakse lotovõidust või mõne heategeva organisatsiooni tehtud annetusest.
• „Ametiasutustele“ tehtavad maksed. Levinumad on rikkumistega seotud juhtumid, kus petturid tekitavad hirmu võimalike probleemide ees, mistõttu on ohver valmis tegema konto sulgemiseks või trahvide maksmiseks vajalikke makseid. Näiteks isiku teadmata avatud krüptoraha arve, mille kaudu on tehtud ebaseaduslikke tehinguid; lapsporno vaatamisega seotud rikkumised jne.

Pane tähele! Kuigi asjaajamine käib pealtnäha ettevõttega, palutakse maksed teha eraisiku kontole. Petturid küsivad tasusid: notaritasu, tasu välisriigi pangas konto avamise eest, tasu pangakaardi eest, kaardi saatmise tasu, dokumentide kinnituse tasu jne. Maksed jäävad tavaliselt alla 1000 euro, aga neid on mitu.

Kuidas vältida maksepettust?

• Mõtle rahulikult, kas pakkumine vastab ka tegelikult tõele. Kas oled tõesti osalenud loteriis? Kui tõenäoline on, et võõras jättis Sulle suure päranduse?
• Ole eriti tähelepanelik pakkumiste suhtes, mille jaoks pead tegema ettemakseid.
• Veendu, et suhtled päriselt selle teenusepakkujaga, kellena ta end esitleb.
• Kui ettevõtja on tundmatu ja kiirustab Sind takka, ning pakkumine tundub ebareaalselt hea, siis on ilmselt tegu pettusega.
• Kui asjaajamine käib ettevõttega, siis ära maksa eraisiku kontole.

5. Armupettus

Kas otsid kaaslast või partnerit? Armupettuse ehk suhtepettuse teeb eriti keeruliseks see, et ohver kannatab kahel moel: kurjategija varastab temalt raha, aga petab tunnetega mängides ka ta usaldust.

• Enamasti satub ohvriks üksi jäänud inimene. Ta tutvub sotsiaalmeedias või kohtinguäpis inimesega, kellega tundub kohe klappivat – too tundub olevat just see, kes on ta elust siiani puudu olnud.
• Petturite taustalood korduvad sageli, näiteks karjääri lõpetav USA sõdur, näitleja või muu kuulsus, üksik edukas härrasmees, meremees… Või kui ohver on ise välismaal, siis näiteks finantsinvestor, kes on tulnud Eestisse karjääri edendama, sest tuttavad eestlastest sõbrad soovitasid. Vajadusel võib ta kirjeldada väga detailselt söögikohti ja piirkondi, kus ta käib. Üks on kindel, uue tuttavaga ei ole võimalik silmast silma kohtuda. Ta väldib videokõnedes enda näo avaldamist, tuues põhjuseks halva levi või valgusolud. Reaalseid kohtumisi lükatakse erinevatel ettekäänetel edasi.
• Peale seda kui pettur on võitnud inimese usalduse, küsib ta raha, sest peres juhtus midagi ootamatut (tavaliselt keegi lähedastest haigestus), on tarvis pilet osta, et viimaks kohtuda; tasuda saadetud paki eest; või pakkumaks võimalust lüüa kaasa investeerimisvõimaluses. Ta ei ole pealetükkiv, vaid mängib tunnetel, et ohver sooviks ise osaleda.
• Pettur on ohvriga niikaua sõbralik, kuni ohver teda rahaliselt aitab. Kui raha saab otsa, muutub ta suhtumine. Kui ohvrile saab selgeks, et teda on petetud, saab ta ka emotsionaalse tagasilöögi – kogu maailm näib kokku kukkuvat.
• Armupettuse muudab keeruliseks see, et kannatanul on raske aktsepteerida kõrvalseisjate arvamust. Ta varjab seda lähedaste eest, esitab pangas ülekannet tehes töötajale eksitavat infot jne.

Kuidas armupettust vältida?

• Teadvusta, kas oled sellisele pettusele vastuvõtlik, eriti kui oled üksik.
• Kui kõik tundub liiga hea, et olla tõsi, siis räägi oma uuest tutvusest mõne lähedase inimesega. Enamasti on sisetunne õige.
• Tee sotsiaalmeedias ja internetis väike taustauuring, näiteks võta mõni selle inimese profiilipilt ja otsi Google’ist pildi kaudu (aadressil google.com). Samu nimesid, pilte ja skeeme on kasutatud aastaid ning nende kohta on palju materjali.
• Kui internetituttav küsib Sinult raha, siis võta mõtlemiseks aega ja küsi kelleltki nõu. Ära kanna talle mitte mingil juhul raha, olgu põhjuseks mis tahes. Ära kindlasti võta laenu, et seda oma tuttavale kanda. Kui ta ei lepi eitava vastusega või ärritub, siis on tõenäoliselt tegemist pettusega.

6. Tööga seotud pettus

Töötaja vastu

Eesmärk on välja petta paroole ja autentimisvahendeid, et pääseda töötaja arvuti kaudu tööandja süsteemi, pääseda ligi suhtlusele äripartneritega või jälgida meilivestlust, kuni palutakse „õigel ajal“ teha ülekanne petturite kontole.

• Kompromiteeritakse ettevõtte või tema koostööpartneri meiliaadressi, et pääseda ligi töötaja e-posti kontole, kus petturil on seejärel ligipääs nii kontaktidele kui ka meilivahetuse sisule. Sellest lähtuvalt saab pettur otsustada mil viisil tegutseda. Näiteks kasutada postkastis olevat teavet selleks, et õigel hetkel saata vastaspoolele muudetud makseandmetega e-kiri.
• E-kirjas teavitatakse uuest kontonumbrist, kuhu edasised maksed teha, ja lisatakse äravahetamiseni sarnane arve.
• Saadetakse näiliselt tegevjuhi nime alt e-kiri töötajale, kes teeb makseid, ning palutakse tal teha kiire ülekanne.

Kuidas vältida?

• Kontrolli iga päringut, mis tuleb ettevõtte koostööpartneritelt, eriti kui Sinult palutakse tuleviku maksete tegemiseks pangaandmete muutmist. Veendu teises kanalis, kas päringul on alust.
• Määra üks ja peamine kontaktisik suhtlemaks ettevõtetega, kellele teed regulaarseid makseid.
• Kehtesta limiiti ületavate maksete korral reegel, et kontrollid pangakonto ja saaja üle (näiteks kontrollid partneri andmeid telefoni teel).
• Kui koostööpartnerilt saabub teade, et ta soovib andmeid muuta, siis vasta talle aadressil, millel oled suhelnud varasemas kirjavahetuses. Ära kasuta kontaktandmeid, mis Sulle kirja/e-kirjaga saadeti.
• Kui arve on makstud, siis saada saajale selle kohta teavituskiri. Turvalisuse tagamiseks sisesta näiteks makses kasutatud saaja panga nime ja konto nelja viimast numbrit.
• Kontrolli enne makse tegemist tööandjalt või kolleegilt telefoni teel või silmast silma üle, kas ta tõesti palus Sul ülekande teha.
• Jälgi infot, mida jagad oma tööandja kohta sotsiaalmeedias.

Tööle soovija vastu

• Sotsiaalmeedias tutvustatakse võimalust hakata tegelema finantsvahendusega vms. Järgmise sammuna on ohvril vaja oma isiku kinnitamiseks esitada kasutajatunnus ja kinnitada toimingud PIN-koodiga.
• Pettur kogub loodud võltslehe kaudu andmeid ning tööle soovija kinnitab pangatoimingud PIN koodidega, arvates et see on osa tööle värbamise protsessist.

Kuidas vältida?

• Tee tööpakkuja kohta väike taustauuring.
• Mõtle, enne kui tegutsed ja oma andmeid avaldad.
• Ära jaga kunagi teistega oma pangaandmeid: kasutajatunnust, kaardiandmeid, PIN-koode.
• PIN-koodi sisestades veendu, et oled tehingu ise algatanud ja kinnitatava makse andmed on korrektsed (võrdle kontrollkoode!). Pea meeles, et PIN1 oled Sina ja PIN2 on Sinu allkiri.