Kliendiandmed

Kliendiandmeid kogume Sinu paremaks teenindamiseks, aga ka seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks ja turvalisuse tagamiseks

Küsime infot kontaktandmete, kodakondsuse, residentsuse, tegevusala kohta jne.
Palume andmeid regulaarselt uuendada või täiendada.
Uuendame korrapäraselt andmeid Rahvastikuregistrist saadud teabe põhjal.
Vajadusel küsime lisainformatsiooni ja tehingu aluseks olevaid dokumente (nt vara päritolu, müügi-, üüri-, tarnelepinguid, kaubaga seotud dokumente vms) samuti andmeid või dokumente tehingu vastaspoole, tegeliku kasusaaja või muu tehingus osaleva või sellega seotud isiku kohta.

Rohkem informatsiooni leiad kliendiandmete töötlemise põhimõtetest ja üldtingimustest.

Palun uuenda oma andmeid, kui need muutuvad. Nii saame vajadusel alati kiiresti ühendust võtta.

Minu andmed

Enda andmete nägemiseks ja uuendamiseks logi internetipanka.
Kui Sa ei kasuta internetipanka, võid kliendiandmete uuendamiseks täita PDF-vormi, selle digitaalselt allkirjastada ja saata aadressile info@swedbank.ee.

Miks küsivad pangad klientidelt infot?

Panga ja kliendi suhe toetub vastastikkusele usaldusele. Hoolime klientide usaldusest ja avaldame regulaarselt ning avalikult oma tulemusi (sh finantstulemusi). Sarnaselt palume ka klientidel anda enda kohta infot meile.

Info jagamine on oluline mitmel põhjusel. Esiteks peavad pangad järgima väga rangeid õigusnorme, mis kohustavad rakendama „tunne oma klienti” põhimõtet. Selle põhimõtte rakendamine on seotud rahvusvahelise rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega. Pangad peavad tagama, et nende infrastruktuuri ei kasuta kuritahtlikud ja teistele ohtlikud isikud.

Teine oluline põhjus on, et pangad hoolivad oma klientide ja nende kontode turvalisusest. Kui omame detailset infot, saame tagada kontode turvalisuse, takistada petturite illegaalset tegevust, peatada kahtlasi tehinguid ja nii kaitsta kliente rahalise kahju eest.

Kas nõudmised on samad kõikidele pankadele?

Millised asutused võivad näha minu andmeid?

Kõik Sinu andmed on kaitstud rangete turvalisuse ja konfidentsiaalsuse nõuetega.

Kolmandatele isikutele jagame andmeid, kui oleme selle kohta saanud kliendi kirjaliku nõusoleku või kui andmete andmist nõutakse seaduse alusel (näiteks notaritele, politseile, Maksu- ja Tolliametile).

Info kogumise eesmärk ei ole selle kohene edastamine teistele institutsioonidele. Säilitame infot vastutustundlikult. Teatud juhtudel, kui tekib vajadus, saavad vastavate õigustega institutsioonid (nt õiguskaitse- või uurimisorganid) pöörduda panga poole ja paluda kliendi kohta infot. Sellisel juhul on pank vastavalt seadustele kohustatud info väljastama.

Kuidas saan kindel olla oma andmete turvalisuses?

Pankadel on kohustus garanteerida kliendi identiteedi, kontode, hoiuste ja tehingute saladuses hoidmine.
Kliendi ja tema tehingute infot, mille pank sai pangateenuste pakkumise alusel, ei väljastata.
Pank võib väljastada sellist infot ainult kliendile endale või tema esindajale (v.a krediidiastuste seaduses ette nähtud juhtudel, kui peab andmeid jagama ka valitsusasutustele ja ametnikele).

Mis juhtub, kui klient ei esita küsitud andmeid?

Kes on riikliku taustaga isikud?

Mis on maksualane teabevahetus

Tulenevalt CRS (Common Reporting Standard) ja FATCA (Foreign Account Tax Compliance Act) regulatsioonidest peame küsima kõikidelt oma klientidelt nende maksuresidentsuse kohta ja jagama Maksu- ja Tolliametiga infot, kui meie klient on välisriigi maksuresident. Selle peamine eesmärk on vältida maksudest kõrvalehoidmist. Teabevahetus puudutab nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid.

FATCA

Kehtib finantsasutustele üle maailma.
Peame kindlaks tegema USA maksuresidendid.
Maksu- ja Tolliamet jagab infot USA riigitulude ametiga.

FATCAst lähemalt:

FATCA reeglid

Rahandusministeeriumi koduleht

USA Riigitulude ameti koduleht

CRS

Kehtib peamiselt EL ja OECD liikmesriikides.
Peame kindlaks tegemaliikmesriikide maksuresidendid.
Maksu- ja Tolliamet jagab infot vastava riigi maksuametiga.

CRSist lähemalt:

Rahandusministeeriumi koduleht

OECD koduleht

Millistes keeltes saab küsimustikku täita?

Millised õigusnormid kehtestavad „tunne oma klienti” põhimõtte (sh reguleerivad andmete töötlemist)?

Miks ajakohastavad pangad välisregistrite alusel klientide andmeid?

Mida ma pean tegema, kui minu nimi on muutunud?

Kui nimevahetus on registreeritud Eestis, muudab pank üldjuhul Sinu nime ise Eesti rahvastikuregistri andmete alusel. Kui Sa ei ole saanud teavitust, et Sinu nime on automaatselt uuendatud, siis palun anna meile nimemuutusest teada pangateatega või broneerides eelnevalt aja esindusse.

Konto(de) ja teenuste kasutamises Sinu jaoks midagi ei muutu.

Me soovitame Sul oma pangakaart välja vahetada juhul, kui Sinu nimi kaardil ja broneeringutel (rendiauto, hotellid vms) ei ühti. Kui kaardi andmed on muutunud, siis ära unusta neid uuendada ka oma püsitellimustes ning olemasolevates broneeringutes.

Samuti soovitame teavitada uuest nimest/nimekujust isikuid ja asutusi, kes Sinule ülekandeid teevad. Ülekandeid Sinu endisele nimele on võimalik teha 6 kuu jooksul. 6 kuu möödumisel saab ülekandeid teha vaid uuele nimele.

Kui nimevahetus ei ole registreeritud Eestis, siis esita palun nimemuutust tõendavad dokumendid. Saad seda teha pangaesinduses, broneerides eelnevalt aja.

Kuidas ma saan teha ülekandeid inimesele, kelle nimes on võõrtähed või sümbolid, mida arvuti klaviatuuril ei ole?

Üldine teave rahvusvaheliste sanktsioonide kohta

Rahvusvaheline sanktsioon on välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist. Sanktsioone kehtestavad Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO), Euroopa Liit (EL) või konkreetsed riigid, nt Ameerika Ühendriigid (USA), Ühendkuningriigid (UK). Sanktsioone kehtestatakse riikide või füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes, kes rikuvad inimõigusi, algatavad etnilisi või territoriaalseid konflikte, toetavad terrorismi või rikuvad muid rahvusvahelisi norme ja põhimõtteid.

Rahvusvaheliste sanktsioonide vorm sõltub nende eesmärgist (nt relvastatud konflikti vältimine, terrorismivastane võitlus). Need võivad olla individuaalsed (nt reisikeeld, vara külmutamine), kaupadele ja teenustele suunatud (nt relvaembargod või relvade levitamisega seotud kaupade ja kahesuguse kasutusega kaupade keelamine), peamistele majandussektoritele suunatud (nt naftatootmine või finantssektor) või tervele riigile (nt Põhja-Korea) kehtestatud kõikehõlmavad sanktsioonid.

Swedbanki kohaldatavad rahvusvahelised sanktsioonid

ÜRO. Kõik ÜRO liikmesriigid on kohustatud aktsepteerima ja täitma ÜRO Julgeolekunõukogu poolt vastuvõetud otsuseid.
- ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide kehtestamise korrad: https://www.un.org/securitycouncil/sanctions/information
EL. Neid sanktsioone rakendatakse Euroopa Liidu Nõukogu määrustega ja neil on vahetu õigusmõju kõikides liikmesriikides.
- EL-i sanktsioonide otsingumootor: https://www.sanctionsmap.eu/#/main
Pank rakendab Swedbank Grupi finantssanktsioonide rakendamise põhimõtete alusel ka asjakohaseid USA ning UK finantssanktsioone.
- USA, UK finantssanktsioonide järgimine võimaldab pangal säilitada suhted USA ja UK õigusruumis tegutsevate pankadega ning pakkuda oma klientidele USA dollarites ja Inglise naeltes või USA, UK isikutega seotud tooteid ja teenuseid. USA finantssanktsioonid kehtestatakse USA Presidendi korraldustega ja neid rakendab USA rahandusministeeriumi välismaiste varade kontrolli amet (OFAC). Ühendkuningriigi finantssanktsioonide rakendamise büroo (OFSI), mis on osa HM Treasuryst, on Ühendkuningriigis finantssanktsioonide rakendamise asutus.
  - USA sanktsioonide režiimid: https://www.treasury.gov/resource-center/sanctions/Programs/Pages/Programs.aspx
  - USA sanktsioonide otsingumootor: https://sanctionssearch.ofac.treas.gov
  - UK sanktsioonide režiimid: UK sanctions regimes - GOV.UK
  - UK sanktsioonide otsingumootor: https://search-uk-sanctions-list.service.gov.uk

Lisaks sellele võtab Swedbank arvesse korrespondentpankade nõudmisi ja Swedbanki enda riskitaluvust. Seetõttu ei osale Swedbank tegevustes, millega hoitakse otseselt või kaudselt kõrvale finantssanktsioonidest, korrespondentpankade ja Swedbanki sisemistest otsustest.

Swedbankis rakendatavate finantssanktsioonide peamised tüübid

Swedbank rakendab rahvusvahelisi finantssanktsioone Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 14 tähenduses.

Swedbankis rakendatavate finantssanktsioonide peamised tüübid:

Varade külmutamine sihtmeetmena. Swedbank on kohustatud külmutama EL-i poolt blokeeritud isikute vahendid ja mitte võimaldama EL-i poolt blokeeritud isikutel vahenditele ligi pääseda. USA ja UK poolt kehtestatud sanktsioonide korral keeldub Swedbank tehingutest ja ei paku OFAC SDN või OFSI nimekirja kantud isikutega seotud tooteid ega teenuseid.
Relvaembargod / piirangud kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiate kasutamisele sõjalisel otstarbel (kaitsetööstussektor). Swedbank on kohustatud mitte osalema ülalnimetatud kauba või teenustega seotud tehnilise ja finantsalase abi ning muu teenuse andmises.
Oluliste majandussektorite sanktsioonid (edaspidi sektoripõhised sanktsioonid). Swedbank ei osuta finantsteenuseid (nt ei anna laenu, krediiti ega tegele finantsinstrumentidega), millele on kehtestatud piirangud, ega osale keelatud tegevustega seotud tehingutes (nt naftatööstusega seotud kaupade/teenuste pakkumise piirangud).

Oluline on märkida, et vara külmutamine ja mõned valdkondlikud piirangud kohalduvad ka juriidilistele isikutele, mille omanikeks on või mida kontrollivad otseselt või kaudselt sanktsioonide nimekirja kantud isikud. Kuigi need juriidilised isikud ise ei pruugi olla sanktsioonide nimekirja kantud, kohaldatakse neile samu finantssanktsioone ja Swedbank peab neid rakendama.

Riikide ja piirkondadega seotud piirangud

Swedbankil on rahvusvahelistest sanktsioonidest, Swedbanki otsustest, korrespondentpankade nõuetest ja geopoliitilisest olukorrast lähtudes kohustus ja õigus keelduda kliendikontol maksete (sealhulgas sularaha- ja kaardimaksete) tegemisest sõltumata valuutast, kui tehingud on otseselt või kaudselt seotud järgmiste riikide ja piirkondadega:

Afganistan;
Iraan;
Krimm;
Kuuba;
Põhja-Korea;
Süüria;
Ukraina Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižžja piirkonnad, mis ei ole Ukraina valitsuse kontrolli all;
Valgevene;
Venezuela;
Vene Föderatsioon.

Kõiki makseid, millel tuvastatakse otsene või kaudne seos nende riikide ja piirkondadega ning mida võidakse seetõttu pidada keelatuks, hinnatakse eraldi. Näiteks on keelatud:

maksed eraisikutega, kes elavad ja/või tegutsevad nendes riikides ja piirkondades;
maksed juriidiliste isikutega, mis on asutatud ja/või tegutsevad nendes riikides ja piirkondades;
maksed, mille aluseks olevate kaupade või teenuste import või eksport, raha või sihtkoht on seotud nende riikide ja piirkondadega;
sularaha sissemaksed, mis on seotud sissetulekuga, mis on teenitud nendes riikides ja piirkondades, näiteks sissetulekud kinnisvara müügist või rendist, kaupade ja/või teenuste müügist, dividendidest või seoses töösuhtega ettevõtte ja/või organisatsiooniga, mis on asutatud ja/või tegutseb keelatud riigis ja piirkonnas.

Tasub ka tähele panna, et makse tegemine võib pikeneda, sest nii Swedbank kui ka teised pangad, kes tehingu läbiviimisel osalevad, nende hulgas korrespondentpangad, saaja või saatja pank, võivad tehingu peatada, blokeerida või külmutada. Seetõttu peaks klient võimalikku rahvusvaheliste sanktsioonide riski alati ka ise hindama. Lisaks kui klient osaleb eespool nimetatud tehingutes, võib pank piirata tema ligipääsu panga toodetele ja teenustele (sealhulgas tehingu algatamist/teostamist).

Soovituslikud meetmed

EL-i kehtestatud rahvusvahelised sanktsioonid (sealhulgas rakendatud ÜRO sanktsioonid) kohalduvad EL-i territooriumil ja kohalduvad kõigile EL-i territooriumil või sellest väljaspool olevatele EL-i isikutele. Seega on nii finantsasutused kui nende kliendid seadusega kohustatud EL-i sanktsioone järgima.

Iga klient peab äritehingutes osalemisel hindama võimalike rahvusvaheliste sanktsioonide riske. Sanktsioonidest teavitatakse avalikkust laialdaselt ning kliendid, eriti juhul, kui nende tegevus on rahvusvaheline, peavad oma äritegevuse seisukohalt potentsiaalselt olulisi rahvusvahelisi sanktsioone (mitte ainult finantssanktsioone) mõistma ja rakendama. Seetõttu peavad kliendid hindama oma äritegevusi, millel võib olla kokkupuude rahvusvaheliste sanktsioonidega, ning võtma vajalikke meetmeid riskide vähendamiseks:

Kontrollige, millised ÜRO, EL, USA, UK või kohalikud (nt Eesti) sanktsioonid konkreetse riigi suhtes kehtivad;
Tundke oma kliente ja partnereid ning kontrollige sanktsiooninimekirjade vastu;
Maksete tegemisel hinnake tehingu vastavust rahvusvaheliste sanktsioonidega ja veenduge, et selle tõestamiseks on olemas tehingu aluseks olevad dokumendid ja info (lepingud, kaubadokumendid, arved, saatelehed, päritolusertifikaadid, lõppsaaja/-saatja) ning olge valmis neid vajadusel Swedbankile esitama.

Ülaltoodud teave ei ole ammendav ja kliendid peaksid konsulteerima pädevate asutuste või sõltumatute õigusnõustajatega juhul, kui neil on küsimusi rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise kohta.

Rohkem infot EL sanktsioonide kohta leiab allolevatelt lehekülgedelt:

Välisministeerium: Rahvusvahelised sanktsioonid | Välisministeerium

Rahapesu Andmebüroo: Rahvusvaheline finantssanktsioon | Rahapesu Andmebüroo

Maksu-ja Tolliamet: Tollivormistus seoses Ukrainas toimuva sõjaga | Maksu- ja Tolliamet